Sibulilled on kevadises aias ühed esimesed õitsejad. Esmakordselt on nad vaja pista mulda sügisel oktoobri keskpaigas ja sealt edasi nad jäävadki aastateks meid iga kevad oma õitega rõõmustama. Istutusalades on nad kevadel asendamatud, et täita tühja kohta enne püsilillede tärkamist ja põõsaste lehepungade puhkemist. Sibullilledega on võimalik täita pikk periood õitega.
Näiteks krookused saab ka lihtsalt murualasse istutada, et rõõmsaid värve tuua aeda. Krookused jõuavad enne ära õitseda, kui on vaja hakata muru niitma.
Kevadised õitsejad on lumikelluke, märtsikelluke, puškiinia, siniliilia, kobarhüatsint, hüatsint, preeriaküünal, nartsiss, osad laugud, püvililled, tulbid
Alloleval pildil on harilik püvilill, mis õitseb aprill/mai. Siin istutusalas on ta kombineeritud kõrrelistega, kui püvilill õitseb ära jõuavad kõrreliste lehed järgi kasvult ning istutusala saab uue ilme.
Mõned tulbi sordid on kapriisemad, et nad mitmeid aastaid õitseksid vajavad vahepeal mullast välja võtmist. See tähendab, et kui nad on ära õitsenud ja lehed on kolletunud, on vaja sibulad mullast välja võtta ja nad panna näiteks kasti, mis on õhuaukudega ning asetada kuiva ja jahedasse paika suveperioodiks tuulduma. Sügisel on vaja nad uuesti maha istutada.
Ma ise pole tulbi sibulaid välja võtnud peal õitsemist. Kui õite kogus on hakkanud kevadeti vähenema, olen lisanud sügisel uusi sibulaid juurde.
Kindlasti on oluline, esmalt sibullilled istutada toitaineterikkasse mulda. Jälgida, et ala pole liigniiske, sest see ei meeldi sibullilledele.
Sibullillede õite ära kadumise osas võib olla üks põhjus ka aias tegutsevatel kahjurloomadel näiteks vesirott, hiired, mutt. Parim on kui need tegelasad on võimalik suunata mujale liikuma vastavate tõrje meetoditega ja vahenditega. On olemas ka spetsiaalsed sibullillede istutuskorvid, kuhu saab sibulad istutades panna.
Mitmeid aastataid olen istutanud erinevaid sibullilli sügisel lihtsalt köögivilja alasse, kust on saak ära koristatud ja talveperioodil on see ala vaba.
Istutamiseks olen kasutanud spetsiaalseid sibulille istutamise korve.
Mõte on olnud see, et neid sibulilli kasutada kevadel istutuspottides. Korvidega on lihtne neid maasta välja võtta ja istutada juba tärganuid taimi erinevatesse istutuspottidesse.
Kui on olemas jahe ja pime ruum, siis soovitan katsetada sibullillede istutamist sügavamasse poti, kuhu on võimalik mitu kihti sibulaid laduda.
Istutuspotil koos sibulatega on vaja olla vähemalt 10-12 nädalat jahedas ja pimedas, peale seda tuua pott sooja ruumi. Siis on oluline jälgida, et muld on koguaeg mõõdukalt niiske. Juba 2-3 nädala pärast on esimese õied.
Alustada sellest, et poti põhja panna kergkruus ja on hea, kui poti põhjas on auk. Järgmiseks laduda kihiti lillesibulad ja muld. Kõige rohkem sügavust vajavad sibulad kõige alla ja sealt järjest üles poole laduda sibulad, kus pealmiseks jäävad sibulad, mis kõige vähem mulla sügavust vajavad. Lillesibulad istutada sügavusse, mis vastab nende 3-4 kordsele pikkusele.
Pärast õitsemist võiks need sibulad maha istutada, selleks väetada taimi õitsemise ajal ja pärast õitsemist.
Alloleval pildil on potti istutatud tulbid, nartsissid, hüatsindid ja krookused
Olen katsetanud varianti ka, et olen sügisel ostnud lillesibulad, olen nad jätnud talveks jahedasse ja pimedasse panipaika. Olen jaanuaris/veebruaris toonud nad toasooja ja istutanud sibulad meelepärastesse pottidesse, kaussidesse, vaagnatele. Siinkohal saab fantaasial lasta voolata. Selleks võtta sobiv anum, sinna panna mulda ja asetada sibulad kasvama. Õitsemise ajal anda väetist ning peale õitsemist plaanin sibulad aeda istutada.
Siin mõned fotod Hollandist – sibullillede pühapaigast. Antud fotod on tehtud Keukenofi pargi aladelt, kus on näha sibullillede suursugune valik.
