Magnoolia perekond on üks iidsemaid puittaimede seas.
Magnooliad on eelkõige dekoratiivsed oma imeliste ja suursuguste õite poolest, mis püsivad puul paarist nädalast kuni pooleteise kuuni.
Osa magnooliad kasvavad oma kodukohas kõrgeks puuks (30m) ja osad on madalamad (2m) ja laiema võraga ja näevad välja pigem kui põõsad.
Eestis on magnooliad enamasti põõsa mõõtu.
Leidub ka suuremaid puid Lõuna-Eestis ja näiteks Tallinna Loomaaias on üks puu mõõtu magnoolia.
Magnoolia on Eesti aedades ka esimeste õitsejate seas. Tavaliselt õitsevad kollaste õitega forsüütiaga nad koos. Külmemal kevadel võivad õied puhkeda ka hiljem.
Magnoolia kuulub minu lemmiktaimede hulka eelkõige oma õite ja väga meeldiva lõhnaessentsi poolest.
Eestis kõik magnoolia liigid ei tunne ennast hästi külma tõttu.
Kõige vastupidavam talvekülma osas on Loebneri magnoolia.
Meie kliimasse sobib ka Hondo, ja Sieboldi magnoolia.
Minu vanemate aias kasvab tähtmagnoolia, mida mu ema katab kangaga talveperioodil, et külm liiga ei teeks õienuppudele.
Siiani on iga aasta kenasti õitsenud.
Magnoolia vajab tuulevaikset kasvukohta ja et taim rikkalikult õitseks ka päikselist.
Muldadest sobib parasniiske, hea õhustatusega, viljakas ja nõrgalt happeline.
Magnoolial on pindmine juurestik, seega kasvava magnoolia tüve ümber pole soovitatav kaevamis või kobestamistõid teha. See võib kahjustada juurestikku.
Pindmise juurestiku tõttu on soovitatav katta puu ümberus 10 cm paksuse multsikihiga. Esimestel aastatel võib vajada ka talvist katmist kangaga.
Magnoolia kuulub ka minu lemmiktaimede nimekirja oma imeliste õite ja väga meeldiva lõhnaessentsi tõttu.
