Sobiva heki valimine
Heki valimisel on oluline esmalt vastata küsimusele: miks sa soovid hekki?
Kas vajad privaatsust sõidutee, jalgtee, naabrite eest? Soovid aeda midagi looduslähedast või lihtsalt rohelist raamistikku, mis looks aiaruumi ja pakuks vaheldust? Kas soovid aastaringselt rohelist hekki või piisab lehttaimedest hekist, mis on suvekuudel lopsakas? Kas vajad kõrget piiret või piisab madalast hekist, mis lihtsalt markeerib alasid?
Iga pererahva soovid ja vajadused on erinevad. Heki funktsioon määrab suuresti, millist tüüpi hekki on mõistlik valida.
Igihaljas või lehtpuuhekk?
1. Igihaljas hekk
Okaspuu hekitaimedest Eestis on väga levinud elupuud.
Miks ?
Elupuud on kiire kasvuga, nendest on võimalik väga kiiresti luua rohesein, mis justkui on vajalik uute elamute piirkonnas, mis on rajatud lagedale alale, kus algselt mingit haljastust pole.
Igihaljad hekitaimed on veel kuusk, jugapuu (varjulisse kohta), kadakas, mänd.
2. Lehttaimedest hekk
Lehttaimedest heki pluss on, et heki välimus muutub. Suvel roheline ja osad taimed värvuvad sügisvärvidesse või on lehed ise juba värvilised ning talveperioodil jääb näha tihe oksastik ja osadel taimedel on värvilised oksad.
Kui on soov saavutada tihe lehttaimedest hekk siis igaaastane pügamine on vajalik.
Lehttaimedest saab ka luua vabakujulise heki, mis jääb nõks hõredam just talveperioodil.
On võimalik luua ka eriliigiline vabakujuline hekk, mis koosneb lehttaimedest ja okaspuudest.
Selle heki plussiks on vaheldus. Talveperioodil on rohelust, kevadel tärkavad lehtpõõsad, sügisel on lehttaimedel värvilised lehed.
2. Lehttaimedest hekk
Lehttaimedest heki pluss on, et heki välimus muutub. Suvel roheline ja osad taimed värvuvad sügisvärvidesse või on lehed ise juba värvilised ning talveperioodil jääb näha tihe oksastik ja osadel taimedel on värvilised oksad.
Kui on soov saavutada tihe lehttaimedest hekk siis igaaastane pügamine on vajalik.
Lehttaimedest saab ka luua vabakujulise heki, mis jääb nõks hõredam just talveperioodil.
On võimalik luua ka eriliigiline vabakujuline hekk, mis koosneb lehttaimedest ja okaspuudest.
Selle heki plussiks on vaheldus. Talveperioodil on rohelust, kevadel tärkavad lehtpõõsad, sügisel on lehttaimedel värvilised lehed.
Pügatud või vabakujuline hekk?
1. Pügatud hekk
- Vormitakse igal aastal, et säilitada kasvukuju.
-
Muutub aja jooksul tihedamaks.
-
Võimaldab kontrollida, kui palju ruumi hekk võtab – eriti oluline väiksemates aedades.
- Pügatud elupuuhekk sobib hästi uutesse rajoonidesse, kus hekk peab kiiresti andma privaatsust ja struktuuri.
2. Vabakujulie hekk
-
Looduslikum, põõsad säilitavad oma loomuliku kuju.
-
Igal aastal lõigatakse välja 1–2 vanemat oksa, et põõsas nooreneks.
-
Sobib pigem suuremasse aeda, kus ruumi rohkem.
Heki kõrgus
-
Madal hekk – sobib visuaalseks raamiks, avatud aedade tähistamiseks (nt 1m kõrgune magesõstrahekk, mida kasutatakse krundipiiri tähistamiseks).
-
Keskmine hekk – ulatub silmade kõrguselt veidi kõrgemale, ideaalne privaatsuseks naabrite vahel.
-
Kõrge hekk – sobib mürakaitseks, tiheda liiklusega tee äärde või täieliku eraldatuse loomiseks.
